Sukot

Selle tegemise viis on määratletud Mišnas (juudi seaduse esimene koodeks). Suka’l tohib olla kolm külge, katus peab olema kaetud palmi või muude roheliste lehtede või okstega, vahed peavad olema piisavalt suured, et sees olles oleks näha taevatähed. Suka peab olema ajutine hoone, seega mingit muud püsivat konstruktsiooni, mis püsib terve aasta, ei tohi kasutada. Püha kestab seitse päeva. Sukot’i tuju on pidulik – see on imeline tähistamine vabas õhus. Sõbrad ja pereliikmed tulevad külla ja kui ilm on piisavalt leebe, siis ka magatakse lehtmajades.

Sukot’i kombekohane tervitus on Hag Sameah, mis tähendab tõlkes rõõmsaid pühi. Tähistajad tänavad eelmise aasta eest ja väljendavad lootusi järgmise aasta suhtes. Pidustuse lõppedes palvetatakse esimese vihma eest ja esitatakse Heebrea tants „Maim“ Lehtmaja kaunistatakse nelja taimega, milleks on etrog, palmioks, pajuoks ja mürt, ja mida hoitakse igal õhtul õnnistamise ajal käes. Kõigil neil on sügav tähendus. Etrog vormitakse südamekujuliseks ja see sümboliseerib lootust jumalikule andestusele meie südame ihade eest, seda hoitakse vasakus käes. Paremas käes on palmioks, mis sümboliseerib iisraellaste truudust Jumalale, mürt on vormitud silmakujuliseks ning esindab lootust, et ahnus ja kadedus andestatakse. Pajuoks vormitakse suukujuliseks ning see esindab andestust lobisemise ja valetamise pärast. Interjööri kaunistatakse joonistuste ja eredavärviliste väljalõigetega ning katuse külge riputatakse kuivatatud puuviljad.

Kuna tegu on lõikuspühaga, siis süüakse väga palju puu- ja köögivilju. Selle püha maiustusteks on granaatõunad ja hurmaad.

Peale Sukotti on järgmisel päeval kohe Simhat Tora, rõõm käsuõpetusest, mil sünagoogis lõpeb aastane Toora lugemine ja algab uus tsükkel. Tihti viiakse lapsed tähistama Simhat Tora’d sünagoogi. Sel päeval jagatakse lastele õunu ja šokolaadi, väikesi Toorasid ja lippe, mis sümboliseerivad seda, et Toora õppimine on õnnelik ja magus kogemus.