Hea sõber!
Aegu tagasi Tel Avivis suundusin Šlomo promenaadile Vahemere äärde
jalutama, päevitama, ujuma ja niisama rahvast vaatama.
Minu teekond viis mind mööda väikeseid tänavaid, millesse olid pikitud
pisikesed kohvikud, restoranid ja söögipeatused.
Ümbruskond lõhnas, lõhnas isuäratavalt, maagiliselt, kutsuvalt,
paitavalt, veidi idamaiselt. Loomulikult ei saanud ma vastu puigelda ega
tahtnudki.
Üks hetk leidsin ennast vanema härra Davidi kohvikus ühes käes bagel ja
teises käes värskelt pressitud granaatõunamahl. Teisel hetkel leidsin ennast
söögipeatuses noortelt poistelt tellimas falafelit hunniku lisanditega. Siis
paelus mind toidukaart viinamarjaväätidesse mässunud klassikaliselt valge
kahekorruselise maja puituksel...
Jalutasin, nautisin rahulolevaid, jutukaid ja
meeldivaid inimesi.
Just sellelt tänavalt sai alguse minu rännak toidumaailma.
www.vvv.ee
